Ühe HÄTi poolt loodud erilahendusena saab ära märkida tootekonfiguraatori, mis on mõeldud näiteks müügitellimuste mugavaks sisestamiseks just toodetele, kus teatud parameetrid/omadused võivad olla muutuvad. Näiteks on HÄT Systems loonud tootekonfiguraatori ettevõttele nimega Delux OÜ kelle tooted pakuvad optimaalset magamiskeskkonda oma suurepäraste voodite, madratsite, tekkide ja patjadega.

Miks siis ikkagi on tootekonfiguraator üks väga hea abimees? – Üldjuhul saab NAVis tavamoodusel standardselt hallata toodete nii-öelda kokkupanemist müügitellimuse koostamiseks. Standartsel meetodil peaks tegema seda üsna laiahaardeliselt ja iga toote jaoks on vajalik koostada täiskirjeldusena eraldi kaubagrupp. See lahendus läheks aga üpris suureks ja kohmakaks ning kindlasti poleks see ka nii kasutajasõbralik. Seetõttu ongi HÄT Systems’il välja pakkuda asjalik tootekonfiguraator.

Kui räägime tootekonfiguraatorist Delux OÜ näitel, siis voodi tellimisel saab klient valida millist värvi on voodi, millisest kangast on madrats, millised on voodi jalad ning valikuid on veel palju. Tootekonfiguraator teeb müügitöötaja töö üsna lihtsaks ning siin toimub nii-öelda mudelipõhise toote jaoks müügitellimuse vormistamine. Läbi tootekonfiguraatori valib müügitöötaja müügitellimuse koostamiskes tootele järjest omadusi vaid mõne nupuvajutusega, ei midagi keerulist. Ehk siinkohal ei ole vaja käsitsi mitte midagi sisestada. Tootekonfiguraatori loomiseks on eeltöö küll väga suur, kuid tänu sellele on müügifaasis hästi lihtne toimetada.

Müügitellimuste alla on NAVis tehtud tootekonfiguraatori nupp, kust avaneb aken ja seal on vajadusel võimalus filtreerida või piiritleda – näiteks saab valida tooterühma või valida kohe kauba. Kui kaup ehk mudel on valitud, siis teine oluline komponent on suurus, millest olenevad näiteks materjalikogused. Ehk mudel ja suurus ongi kaks kõige olulisemat parameetrit.

Järgmine „aken“, mis avaneb teab juba eelmise „akna“ parameetrite põhjal milliseid detaile saab edasi valida. Seega pakub programm vajalikud detailid välja ning suuruse ja vastavate valikute põhjal kujuneb kokkuvõttes toote lõpphind. Tootekonfiguraatoris üleliigne info puudub, sest parameetrid mida saab valida ja vastavad väärtused on kitsendatud (näiteks jalgade valik). Vajalik on põhivalikute äratäitmine tabelis. Mõni tootekonfiguraatori väli on vaid informatiivne, mis on vajalik vaid näiteks tootmisosakonna jaoks, kuid ei mõjuta toote hinda ega materjali.

Kui aga teatud komponent mõjutab toote lõpphinda, siis on ka näha, kui palju vastav komponent hinda mõjutab. Igal tootel on alati baashind ning iga komponent võib, kuid ei pruugi hinda mõjutada. Näiteks võib mõni kangas hinda mõjutada, teine kangas aga mitte. Lisahind tuleb programmis kokku ühiku hinna tulbast ning „lõpeta“ nupp lõpetab nii-öelda pakkumise ja leiab toote lõpphinna.

Tootekonfiguraatoris on seetõttu mitmeid erinevaid tabeleid ja parameetreid, mis jagavad vajalikku infot müügitellimuse kohta. Põgusalt on osadest tabelitest ja parameetritest ka kohe juttu. Näiteks on olemas komponentide tabel, kuhu salvestuv info luuakse dünaamiliselt vastavalt sellele, milline valik sai tehtud. Omakorda ridadele salvestub info, millega see on seotud – näiteks suurusega. Võimalik on seadistada lisakommentaar (see pole vajalik kliendiga seoses, kuid on oluline näiteks tootmise jaoks). Samuti erineb ka toote kaal, mis sõltub vastavalt valitud komponentidele, millest toode koosneb.

Konfiguraatori parameeter näitab millise parameetriga mingi rida programmis tekkis. Kogu see info kandub hiljem tootmistellimusse edasi – ehk millistest detailidest näiteks toodet tehakse.

Kommentaaride reale märgitakse näiteks voodi jalgade kõrgus, mis on informatiivne ning ei mõjuta materjali ega midagi muud. See on vajalik info vaid tootmisosakonna jaoks.

Marsruudiridadele tekib info dünaamiliselt vastavalt eelseadistustele. Vastavalt konfiguraatorile tekivad konkreetsed read ja info, mis kandub tootmistellimusse edasi. Paralleelselt võib kasutada NAV standardit ja konfiguraatorit mõlemat edasi.

Kui komponentide tabel määrab ära millised materjalid nii-öelda laost maha lähevad, siis marsruut näitab milliseid tööoperatsioone tehakse. Kaubakaardile pannakse peale marsruut ehk kuidas ja mis etappide lõikes toodet tehakse.

Müügitellimuse peal olev väljatrükk on kliendipõhiselt seadistatav – ehk mida tahetakse kuvada. Väljatrükk näitab iga parameetri hinda, ehk mida tahad ühele kliendile näidata, mida teisele ning vastavalt sellele neid kuvatakse. Kliendi väljatrüki parameetrite puhul on nii, et parameetrid, mida defineeritud ei ole, siis neid eraldi välja ei tooda, kuid need on baasrea all vaikimisi siiski kirjas.
Kliendi väljatrüki parameetrite puhul on nii, et parameetrid, mida defineeritud ei ole, siis neid eraldi välja ei tooda, kuid need on baasrea all vaikimisi siiski kirjas.

Dynamics NAV tootekonfiguraator 1
Joonis 1. Müügitellimus

Töökeskuse tööde loendis on erinevatele osakondadele ette nähtud erinev informatsioon ehk millised parameetrid konkreetse osakonna jaoks olulised on ning vastvalt sellele kuvatakse konkreetse osakonna juures (näiteks õmblusosakond, komplekteerimise osakond jne). Kuidas tootekonfiguraatori tellinud ettevõtte vastavat infot aga saada soovib, on kliendispetsiifiline (näiteks on võimalik infot edastada triipkoodi abil või mõnel muul viisil).

Tootekonfiguraatori toimimiseks on aga eelnevalt vaja teha rida olulisi seadistusi, et konfiguraator täidaks oma eesmärki. Üks oluline koht ning millest alati alustatakse on toodete loomise maatriks – siin tabelis paikenvad ülevalt alla komponendid ning vasakult paremale on märgitud suurused. Kui hakatakse uut toodet tegema, siis on vajalik täita see tabel, pannes kirja kõik vajaliku, millest seda toodet võimalik on valmistada (kogu materjalivalik, kõik voodijalgade variandid jne). Info selle kohta, palju mingit komponenti kulub, märgitakse risttabelisse ehk kulunormidesse. Toodete loomise maatriksist saab kätte näiteks kogused, bruto- ja netokaalud.

Dynamics NAV tootekonfiguraator 2
Joonis 2. Toodete loomise maatriks.

Marsruudi jaoks on eraldi tabel, mis esialgu on tühi. Selle täitmiseks peab kõigepealt olema tehtud toodete loomise maatriks. Materjalidele peab ütlema tehnoloogilise seose. Kui marsruudis vaja viis erinevat tööd teha (näiteks õmblusosakonnas), siis öeldakse töökeskuses see vastav koht, millises etapis materjal nii-öelda laost maha läheb. NAVi mõistes „töökeskus“ tähendab teatud osakonda: lõikusosakond, õmblusosakond jne.

Lisaks on olemas konfiguraatori parameetrid – siia seadistatakse kõikvõimalikud parameetrid mida saab valida. Näiteks ei saa põhikangast jätta kunagi valimata! Sisuliselt siin defineeritakse ära baasparameetrid (kood, kirjeldus, tüüp – kas tegemist baasparameetriga, kaubaga, komplektiga). Vastavalt parameetrile hakkab kogu loogika pihta, kuid info tüüpi see ei mõjuta.

Dynamics NAV tootekonfiguraator 3

Joonis 3. Konfiguraatori parameetrid.

Parameetri järjekorranumbri alusel on võimalik ära määratleda kuidas soovitakse komponente järjekorras näha (näiteks kõigepealt põhikangad, seejärel lisakangad, jalad jne). Järgmine ehk teine tulp määrab omakorda järjekorra selle esimese järjekorranumbri sees. Eelpool välja toodud seadistused on vaid mõned tootekonfiguraatori seadistusest, tegelikkuses on muidugi seadistusi vaja rohkem teha, kuid välja said toodud ehk mõned olulisemad.

Tootekonfiguraatori põhimõte seisneb selles, et müügifaasis oleks kogu töö suhteliselt lihtne ja nii-öelda lollikindel, kuid kogu põhitöö tehakse ära arendajate ja tootespetsialistide poolt. Ehk veelkord, seadistused ja kogu eeltöö on kõige alus ja määrava tähtsusega, et saavutada müügifaasis vajalik lihtsus. Tootekonfiguraator võiks eelkõige sobida just tootmisettevõtetele.

Teil tekkis huvi tootekonfiguraatori vastu ja sarnane lahendus võiks ka teie ettevõttele sobida?
Võtke meiega julgelt ühendust aadressil hat@hat.ee või telefonil 881 0400 ning räägime teile sobilikust lahendusest. Saame kindlasti luua vastavalt teie ettevõttespetsiifikast tulenevalt vajaliku abimehe tootekonfiguraatori näol.